Monday, October 30, 2006

Eeskujuks kõigile
Riigikogu liige Mart Nutt põhjendas täna Äripäeva artiklis "Edevad kaanid" kütuse tankimist kanistritesse sellega, et ei usalda väikseid tanklaid. 8 juuli - 90 l; 9 juuli - 117 l; 13 juuli - 120 l; 14 juuli - 71 l.
Et 8-9 juuli on vastavalt laup-pühap, siis ma tõesti loodan et rahvaesindaja töötas juulikuus terve nädalavahetuse. 13-14 juuli on neljap-reede, et küllap siis ikkagi kindlasti töötas .. ;)

artikkel tänases äripäev online's
Kinnisvaraarendusest ja hetketurul pakutavast arhitektuuri kvaliteedist pole vist mõtet rääkida. Liiga positiivne see just ei tuleks :) aga uus tase on selline arhitekti kirjeldus:
Duis autem vel eum iriure dolor in hendrerit in vulputate velit esse molestie consequat, vel illum dolore eu feugiat nulla facilisis at vero eros et accumsan et iusto odio dignissim qui blandit...

vaata ise

.. kuid väljas on öö ...

Sunday, October 29, 2006

... lugesin just Lisette Kampuse blogi ning kuna ta viitas seal mingitele videodele, teema:Läti+poliitika, siis ei saa muud öelda, kui et neid klippe peaksid vist küll kõik nägema... kui ennem kurtsin, et Eestis on asjad mädad... no siis Lätlane tahaks ma pärast nende asjade nägemist ikka mitu korda vähem olla
Üldiselt kui Eestist mõtlen, siis arvan, et sest puudust ei tunne. Kuid puudust tunnen sõpradest, kes on kõik Eestis. Tegelikult ei ole ju vahet, kas ma olen Valencias või Tallinnas, kuid kui sõpru aegajalt ei näe, siis hakkaks neist ka kodus puudust tundma. Sõbrad ja kodu/pere on igastahes olulisemad kui riik ja riigipiir. Eestiga on veel see jama, et mulle meeldib internetist eesti lehti lugeda. Aegajalt mingeid kollaseid uudiseid, mida EPL ja Postimees avaldavad kuid enamasti siis arvamuslugusid kohalikust eluolust ja poliitikast. Ma tõesti ei mõista, miks mulle meeldib seda poliitika jama jälgida, sest see on täielik kräpp. Enamasti ajan end seeläbi vaid närvi ja mõtlen, et kuidas see üldse võimalik on. Värskes ekspressis oli lugu Luua oligarhist, EPL'is oli uudis, et Sakala keskus sai lammutamisloa /nädal pärast seda, kui hr Rebane võeti Keski liikmeks/ jnejnejne.. Kuid ega ainult Eestis asjad korrast ära pole.. Maailm on täis segaseid inimesi.. ja kahjuks ainult sellest kirjutatakse. Lehed vist ei müüks, kui saaks lugeda ainult headest asjadest. No ja eks hea on subjektiivne ja kõik hea pole ka tegelikult hea, aga ma ei saa kuidagi nõus olla sellega, et ühegi eestlase jaoks saaks olla hea, kui ühed Ida-Virumaal põlevkivi kaevandavad, sellest õli toodavad ja ekspordivad. Ei kaevandata selleks, et kohalikku energiat toota vaid tehakse lihtsalt äri. Toodetakse reostust, mis jääb Eestisse. Üks kamp saab oma pangaarvele mõned nullid jälle juurde, aga Eesti loodus on rikutud. Üldiselt keeratkse lihtsalt inimestele käkki. Ja sellest ei saa ma ka aru, miks oli Madis Jürgenil vaja kirjutada Ekspressis Presidendi äiast. Igatahes, kui tahaks kauem elada ja oma juustes pigmenti kõrgema eani säilitada, soovitan inimestel poliitikast mitte lugeda.. aga ei saa ju lugemata läbi ajada. Ikkagi tekib soov teada saada, mis Eestis toimub. Oma jutu algusesse tagasi minnes, küllap rahuldan oma Eesti igatsust siis ajalehtede internetiväljandeid sirvides.

Täna sai käidud ka kohalikus kiirtoidu asutuses.. kuigi päris nii seda vist nimetada ei saa. Idee oli muidugi väga huvitav. Astud sisse siis mingisse õllekasse, kus laual on menüü saja erineva valikuga (st oligi täpselt sada). Valida saad saia täidist - st millega sulle selline 10cm pikkune pikuke valmistatakse. Krevetid, singid, juustud jnejne. Üks pikuke üks euro. Pärast nelja jupi söömist hakkasin küll normaalsest toidust puudust tundma. Kuigi saia sisu oli ju hea, viskas sai ise ikkagi lõpuks täitsa üle. Aga mõte mulle meeldis. Menüüs oli iga täidise jaoks üks rida, kokku siis sada rida. Selle täidise ette, mida soovid, kirjutad numbri, kui mitu sellist siis kaubaks peaks minema. Kui valikud tehtud, kirjutad veel "menüü" peale oma nime /või tiimi nime, või lihtsalt märgusõna/, viid selle nimekirja kassasse, maksad ära ja ootad, et mingi 5-10 minuti pärast sama nimi raadiost maha hõigatakse. Siis lähed ja saad kassa kõrvalt oma snäkid kätte.

Rõdu piiretega on tavaliselt nii, et joonisel näeb ikkagi madalam piire tavaliselt ilusam välja. Kuid madala piirde puudus on see, et sellele ei saa eriti mugavalt nõjatuda. Siin on mul küll hästi "vaene" rõdu aga väga korraliku piirdega - kõrgus on vist 1.20 - millele nõjatudes on mõnus mõtteid mõlgutada. Kui piire oleks 30 sentimeetrit madalam, siis ma seal vist nii mugavalt end ei tunneks. Ja rõdul tulevad ikkagi head mõtted.. või pigem on nii, et head mõtted tulevad sul seal, kus sa arvad, et nad võiksid tulla. Mul tulevad nad rõdul, raamatukogus ja veel igast kohtades, mis praegu meelde ei tule.. Sauna tänavas tulevad akna all istudes ka head mõtted. Eriti hommikul kümne paiku, siis paistab päike mõnusalt tuppa. Hetkel vist muidugi eriti päikest seal ei näe, millest on kohe väga kahju. Hispaania kliima on praeguseks eriti mõnusaks läinud. Selline mõõdukas 24, 25 kraadi päeval ja veidi alla 20 öösel. Ei ole koguaeg tapvalt palav, tundub sellise muheda eestimaa hilissuve moodi olevat. Kui saaks, võtaks eestisse neljapäeval tulles tükikese päikest kaasa ja jagaks seda kõigiga. A jah.. teisest kaheksandani viibin maarjamaa pinnal.

Et vahepeal ühtegi postitust ei teinud, selles oli vist süüdi see, et nädal läks mööda nagu lennates /kuigi tulemust nagu ei näe kuskilt, ainult üks makett on riiulile lisandunud/. Kooli jaoks oli vaja maketti rabeleda ja animatsiooni kokku klopsida,, ja vehelda oli ka tarvis. Neil siin ülikooli ruumides üks väike vehklemisklubi veel, kuhu järgmisel nädalal oma nina sisse pistan. Seal on lootust kohata rohkem inimesi, kes ka vehelda oskavad. Ise proovisin ära floreti, sest vehklemistrennis käivad epeega tegelejad on kõik üsnagi algajad, floretistid on aga täitsa osavad. Epee ja floreti vahe: epees võib igale poole torgata, floretis ainult keresse (ja siis on ka veel reeglid, et kuidas ja kuna.. alati ei tohi noh). Uut muusikat leidsin ka sel nädalal, täitsa head asja on isegi. Bändi Zener esimene demo album /hotel perry palace/ tasuks küll üle vaadata ja samuti ka Why Go. Kõike pole muidugi jõudnud veel läbi kuulata, sest muusikat on seal lehel rohkem kui vaid need kaks albumit.

... ja tegelikult peaks ikkagi vähemalt üle päeviti midagi kirjutama, siis emotsioonid värskemad. Praegu, keset ööd jääb mul endal selline tunne, et eelmisest nädalast ei olegi midagi kirjutada, kuid see ei saa ju tõsi olla.. nädal on läbi ja midagi ma ju ikkagi tegin.. või ei?

Saturday, October 28, 2006

Jooniswilm sai uuendet.
Sai muudetud klippide järjekorda ja veidi värve keeratud.. ning peamine - muusika!

Wednesday, October 25, 2006

Monday, October 23, 2006

Esimene animatsioon valmis.
Enamvähem valma ja mingi asja riputasin netti ka üles, samas ei tea kas see link töötab.. ja kvaliteet on ka nõrk... vot selline on, kui link töötab.. see on loomingulise grup Jamm-Baski esimene suurem/väiksem töö ja lähiajal võib seda näha kindlasti kõikidel endast lugupidavamatel animafestivalidel.. Kindlasti;) kollektiivi kuulub 9 kunstnikku, kes kõik voolisid oma nägemuse munast.. enda loominguks võin kuulutada viimase "muna-kadumine-koos-lõpuga" osa;)
a jama on selle kooliga siin see, et mind pole ametlikult ikka veel ühtegi Kaunite Kunstide teaduskonna ainesse sisse kantud.. veidi jama on. Kui nad seda novembri alguseks ei tee, siis mind ei lasta enam klassi.. fakk, eks?
Ruhnuk-Arust.. haahaa.. Raiko kirjutas mõni aeg tagasi oma blogis Ruhnu karust ja Rahvaliidust. Tänases Päevalehes möllab karu edasi, kuid Ruhnust sai Läti karu.. Olla teda Kuramaal nähtud. Kui Raiko teooriat selle kohta uskuda, siis juhitakse praegu meie tähelepanu kõrvale millesti, mis puudutab ka lätit? Et uudises on ka lause: " Kõige tõenäolisemalt on see isakaru, kes veel ei otsi kohta talveuinakuks ning võib piirkonnast ka lahkuda", siis võib suure tõenäosusega karust veel tänavu kuulda. Ruhnuk-aru seeria jätku jään ma igastahes ootama ja keegi võiks asja ka sügavamalt valgustada - mis ja kes selle fantoomi varjus tegelikult toimub.

::::

Kui arutatakse holokausti eitamise kuriteoks kuulutamist, siis peaks arutama ka nõukugude okupatsiooni eitamise kuriteoks kuulutamist. Igal rahval ju oma tragöödia!
Fiesta de horchata, pühapäev - domingo, 22 de octubre

Laupäeval ei teinudki midagi. Pühapäeva hommikul pidin kokku saama mingite Erasmustega, kellega kohtusin Club Montaña's, kohaliku ülikooli matkaklubis. Metroo peatuses kohtusin siis kahe tuttava ja kaheksa uue näoga. Kõik kokku tulnud selleks, et asuda teele festivalile.. Fiesta!

Alborayas, Valenciaga külgnevas külas või linnaosas, päris täpselt ei saanudki aru, toimus täna-eile mingi väike festival. Fiesta de la horchata... Tiger nut milk festival - google'i vaste. Tegemist on ühe kohaliku joogiga, mis koosneb kolmest komponendist: chufa (ehk siis tiger nut), vesi ja suhkur.. Võib juua jääga (purustatud) või ilma. Igastahes, kuna see on Valencia piirkonnas üks traditsioonilsest jookidest, siis oli selle auks korraldatud pisike pidustus. Tõesti pisike - leidis see ju aset äärelinna tänavatel. Festivali ajal tegutses tänavatel turg, kus müüdi siis kohalikku käsitööd, snäkke, põllusaadusi, küpsetisi ja mingeid jooke (mis enamuses olid siiski kas rahvusvahelised (õlu/viinad/viskid jms) või hispaania mõttes laiemapõhjalised - siidrid/veinid)... Olde Hansat teavad enamus inimesi, kes Tallinna vanalinnas jalutamas käinud.. Enamus teavad ka Olde Hansa ürdimandleid (need peaks ka folgil käinutele tuttavad olema)... Igastahes tundub, et tegemist on rahvusvahelise "vana ja unustatud" maitse esindajatega, sest samast seeriast kraami pakuti ka sealsetel tänavatel päris mitmest letist. Ainult mandlile olid variatsiooni mõttes lisandunud pistaatsia-, metsa- ja kreekapähklid.
Nagu Hispaania on - manjaana see ja manjaana too - ei olnudki vist mõtet loota, et siin midagi ajakava järgi peaks toimuma. Mitte et me mingi ajakava järgi ennast kohale oleksime muidugi vedanud, aga siiski - kohapeal olles saime selle infotelgist ja vaatasime mõned huvitavamad asjad välja. Festivalile nime andva läke, Horchata degusteerimist ei jõudnudki ära oodata - läksime mõne kvartali kaugsel asuvale Avenida de Horchata'le ning tegime oma proovi ära ühes Horchateria's. Alboraya on ikka tõeline horchata linn(aosa) :D Päris magus lake, mida iga päev kindlasti juua ei tahaks. Huvitava maitsega, aga mitte midagi sellist, mille vastu tõsisem huvi tekiks. Võibolla esimese korra jama, sest Nestor (mu korterikaaslane) ütles, et see on ikka hullult hea asi :) Horchata kõrvale käib kohustusliku komponendina ka selline pikk peenike magus sai, farton, mida võib joogi sisse kasta või niisama ära süüa.

Selline kuulus roog nagu paella on pärit Valenciast. Paella Valenciana - tõenäoliselt ei saaks ükski kohalik fiesta ilma selleta hakkama. Ajakavas oli kirjas, et 14.30 on paella aeg - jagatakse seda kohalikku rooga kõigile. Käisime kogu laada läbi (mida polnud just eriti palju), ajasime silmad punni, kuid paellast polnud haisugi. Kella kolme paiku sõitis meist mööda kastiauto, mille veoseks oli hiidpann.

Turu kõrvaltänavas oli püsti umbes 100m jagu kolmes reas laudu - nagu pikalaua pidu - ja kõige selle servas oli püsti kolme-nelja meetrise diameetriga pann, mille all põles lõke ning mille ümber askeldas käputäis mehi. Kõik nägi välja nagu mingis Fairy reklaamis (kusjuures pann läikis pärast peo lõppu jälle nagu uus :D). Loopides pannile jänest, kana, herneid, tigusid, karpe, vett, õli ja riisi. Kõike muidugi kindlas järjekorras ning mitte üheaegselt. Kella viieks sai lõpuks suur kollane riisiroog valmis. Nii horchata degusteerimine kui ka paella olid festivalikülalistele tasuta. Päris õige moodus ju oma kohalikku maitset tutvustada.. Tigu küll ei maitsnud, sest mumeelest oli see tüüp taldrikul veel poolelus (selle sõi õnneks ära poolakas Leschek), kuid kanatükid olid igas taldrikus päris pirakad. Jänest ma küll ei tuvastanud, kuid toit oli üldiselt üsnagi aus... eriti rasvane, a noh mida ikka sellisest masstoodangust tahta... muidu kõrbeks veel pannil äkki põhja. Nagu ütlesin, oli toit aus.. ja nelja meetrine pann on ikkagi päris tase :D

Õhtu pidi lõpetama carrera de bous, maakeeli härgade jooks. Kuskilt ei paistnud, et inimesed oleksid selle pärast närvilised.. tegelikult ei paistnud kuskilt, et midagi sellist üldse seal toimuma hakkaks. Igastahes, poole üheksa paiku hakkasid trummid taguma ja kirikuesisel platsil paugutajad paukuma. Ning nurga tagant ilmus välja pull... või et siiski mitte päris :D Tegemist üle ühe naljaka üherattalise agregaadiga, mida sai "härjaajaja" enda ees lükata nagu käru... "Härg" koosnes päris härjakolbast, mille ninasse pisteti paugutajaid ja tulepurskajad, ning kerest, mille taga asus juhtraud. Üks sell loopis tänavatele paugutajaid, kaks tüüpi mängisid trummi ja üks mingit kohalikku vilepilli.. Tüüp jooksis oma härjaga ringi, mille ninast purskas tuld.. tänavad kaikusid paukudest ja muusikast.. kõike lõpuks lasti veel paras saluut ka taevasse. Suitsu ja tuld nagu mingis ladina-ameerika filmis, kus kaadrid mõnest fiestast. Mina igastahes ennem ei uskunud, et see päriselt ka midagi sellist on. Atmosfäär oli üsna lõbus. Kuigi selles kõiges oli paras annus sellist turistikat - ei tekkinud kordagi mingit nõmedat turistiatraktsiooni tunnet, nagu mul eestis tavaliselt tekib.. äkki selle pärast, et ma olen siin ikkagi parajas annuses turist? Kuid suurest kindlasti seetõttu, et kõigest õhkas ürituse suunatus ikkagi kohalikele. Tallinna vanalinnas just tavaliselt eriti palju eesti keelt ei kuule.. Vanalinna päevade ajal raekoja platsis ehk midagi...

Päev siis selline. Venis palju, aga lõbus oli.. eriti see totakas härg :D

***
Ma pole küll mingi rassist ega natsist, aga türklastest pole kunagi nagu midagi head eriti arvanud.. Otseselt midagi halba ka mitte. Kuid see türgi seltskond, keda siin kohanud olen (ka vahetustudengid), on küll täiesti aus kamp - ei saaks kuidagi öelda, et mingi eestlane, sakslane või hispaanlane neist kuidagi parem oleks. Austerlasega rääkisime sellest. Ta oli ka meeldivalt üllatunud.. a eks neil seal nende immigrantidega jällegi omad probleemid... ja kui muidu tundub teiste jutte kuulates, et Euroopa ülikoolid on vahetus-hiinakaid täis, siis siin pole ühtegi näinud. Animatsiooni klaasis on ainult üks vahetus-jaapanlane. Ja kolm erasmus-eestlast.. Kogu maailma on eestlasi täis või ??? ;)

Saturday, October 21, 2006

filtreerimine alga...

.... 100% done. OK. Mõttefiltri läbisid: ERASMUS ja uus muusika; hispaania ööklubi; Made in China

ERASMUS ja uus muusika.
Kui sellest programmist mitte midagi muud ka kasu pole, siis vähemalt uute tutvuste loomisel on suurem võimalus avastada enda jaoks uut muusikat. Animatsioonis on minu grupis austerlane Andre, kellega sai muusikat vahetatud. Sealt siis järgmised leiud: Beatsteaks, Built to spill, Aereogramme, At the Drive-in, Fu Manchu, Keith Caputo, Pedro the Lion ja Dog eat Dog. Viimane meeldis mulle eriti.. kuni tüübid räppima hakkasid. Tänu räppimisel meenutab Molotovi. Jaa.... ja kõrva jäi muidugi koosseisu tõttu - tavapärasele rokkgrupile lisaks on bändis saksofon. "If these times are good" hakkab väga mõnusa saksi+bassiga pihta.. A paraku see räpp ei istu. Heel mooi teeks paremini, ma ütlen!

Hispaania ööklubi.
Eile sai käidud. Elutempo on siin ikka täitsa teine. Kokku saime hispaanlastega kell 12. Et õhtust süüa ja teha esimesed napsud. Seks tarbeks võtsin külakostiks kaasa (õigemine haarasin kiirelt poest pea et esimese ettejuhtuva) ühe 0.7 viinapudeli. ODIN'i, viikingjumala kesvamärjukese. Vodka con limon. Üllatus oli suur, kui avastasin et selles pudelis on puhta alkoholi sisaldus vaid 24%. Aga see 24% oli vähemalt puhas vodka estonienne (pudelil oli täpselt nii kirjas. Prantsuse keeles).
Kella 1 paiku jõudsime ühele korteripeole - keegi kolis oma uude konkusse ja soolaleivaka. Jube väike elutuba ja hirmus palju hispaanlasi. Keset tuba titepesukauss - täis jääd ja õlut.
Kell 3 hakati astuma ööklubi poole. Kohale jõudes oli see pooltühi. Kuid kella 4-5 vahel täitus nagu ime väel täitsa punni.. ja koht polnud mingi pisike urgas, vaid ikka paras lahmakas. Huvitav, kas kõik passisid neljani kuskil korteriläbul? Kui pool kuus sealt lahkusin, siis ei tundunud pidu veel raugevat. Mul tuli selline väsimus peale.. nagu eestis.. et läheks nüüd koju.. levikast Sauna tänavale.. Eilne kodutee oli mingi 6x pikem.. hea et mul nüüd ratas on

ja ratta teema jätkuks: MADE in CHINA
Hiina poodidest saab kõike. Mina sain rattaluku 2.50 eest. Kasutasin 2 ja pool päeva. Seks ajaks olid mõlemad luku võtmed pooleks.. Nüüd ostsin mingi 20 eurose. .loodan et peab vastu kauem kui 20 päeva.

Thursday, October 19, 2006

hullult cool bike mul või mis?

esimene post kukkus selline päris pikk välja. Võis olla tingitud sellest, et sõel oli hõre. Muidugi võis ka mõttetegevus tol hetkel aktiivsem olla. Täna vaatlesin hispaanlasi ja nende jalgrattaid. Ei.. tegemist pole järgmise nishipornoga, vaid lihtsalt huvist jalgrataste vastu. Pühapäeval sain ise ka ühe äärmiselt kulunud jalgratta omanikuks. Valencias toimub nimelt igal pühapäeval secondhand turg. Kohe Valencia jalgpalliklubi staadioni taga parklas. Müüakse seal igasugust jama ja paremat ning sel pühapäeval leidsin sealt risu seest ka ühe enamvähem sobiva (no mis siin salatseda, hind oli määrav) krüsa. 25 euro eest just palju ei saagi, aga tglt on seda ratast täitsa selle raha eest isegi olemas. No 2 päeva sõitsin ja siis lõhkes üleeile õhtul esikus kumm. Heli oli täpselt selline, nagu oleks köögis gaasitoru hakanud lurinaga tühjaks jooksma. Uus kumm all, rahakotis miinus 16 eurot ja olen jälle jalgrattur.

A jah.. täna vaatlesin hispaanlasi. Ja nende jalgrattaid. Neile meeldivad sellised väikesed, kokuka tüüpi rattad. Ja neid on igasuguseid - täiskleebitud, poekorviga, värvilisi, värvituid.. ja muidugi kõige popimad on hõbedased.. alumiiniumist kerega. Maksavad seal 200-300 euro vahel.. Endale sellist ei osta, sest pole hispaanlane.. aga mõtlesin, et miks sellised rattad. Kas hispaanlased on väikesed? Kohvikusabas seistes selles küll aru ei saanud.. kuid ükskord olin koolis fuajees ja avastasin et vaatan enamustest peadest üle. Hispaania naised noh.. enamuses siiski lühemad kui mina.. nii poole või terve pea võrra.

Ja kohvikust saab salatit osta kaasa. Sellises suures pakis, nagu meil poes need kilosed salatid müügil. Lõunasöögiks.. ostad salati ja lähed jalutad parki ja teed oma väikese pikniku.. 2.50 koos veega. Hind täitsa söödav :) Ja teenindamine on kibekiire, mitte nagu enamustes koolikohvikutes mida mina tean..

Tänaseks päevaks on veel selline plaan, et lähen vaatan, mida tehakse kohalikus matkaklubis. Varsti äkki matkale?
Täna hommikune parim tsitaat:
Energia jäävuse seadus: "Kui on Villu Reiljan, on kellelgi kaks aju"

eestlased on andekad ;)

Wednesday, October 18, 2006

Blog starts here...

Miks otsustasin täna selle asjaga pihta hakata.. või et milleks need pagana blogid üldse olemas on? Minu jaoks võiks see olla ehk mõttefilter. Asjade uuesti üle või läbimõtlemine, viib ehk sügavamale mõtte sisuni - kas mõtte all olev mõte ka seda tähendab, mida me seda mõeldes mõtlesime? Üks kõik, kas jõuda jaatava või eitava vastuseni oleme jõudnud suurema mõttekindluseni. Mõttefilter käima lükatud, asun uurima, mis filtrisse sattus.. mis läbi läks ja mis mõttepaksu sisse pidama jäi.

Miks luuakse Eestis arhitekti ameti kaitseks tohutult keerulist süsteemi. Süsteemi, mis välistab noorte arhitektide olemasolu. Või kas välistab? Tegelikult võtab ta lihtsalt noortelt inimestelt vastutuse õlgadelt - eemaldab õiguse ja kohustuse vastutada. Muidugi, igaüks vastutab oma tehtud töö eest, kuid selle all mõtlen seda kõige kõrgemat - vastutada oma allkirjaga, et sinu projekteeritud maja kokku ei kukuks ja oleks projekteeritud hea tava kohaselt? Arhitekti ametikoht kaitstakse nõudega omandada erialane viieaastane kõrgharidus (ehk magistrikraad) ning peale lõpetamist viis aastat töökogemust. Selline töökogemus ja eriharidus peaks üsna kindlalt garanteerima, et vastav arhitekt on tõesti ka pädev vastutama. Kuid milleks selline kadalipp? Mille eest selline kaitse? Rumalate ning laiskade inimeste eest, kes on kuidagi end läbi ülikooli lohistanud ning omandanud arhitekti hariduse? Minumeelest lähtub sellest kõigest, et olemasolev arhitektide kamp peab hetkel Eestis pakutavat arhitektide haridust nii nõrgaks, et peale lõpetamist kohe tööle asudes, keeraksid tõenäoliselt noored kõik vussi. Vastutaksid nad küll siis selle kõige eest ise, kuid ühel hetkel hakataks ikkagi küsima, et miks pagan need noored siis õigesti teha ei oska? Haridus on kehva?

Miks me haridus on kehva? Miks te pagan võtku siis paremat haridust ei suuda pakkuda, kui mujal suudetakse? Hispaanias kestis arhitekti õpe vana programmi järgi kuus aastat, peale mida said kõik lõpetanud õiguse iseseisvalt projekteerida (ja vastutada). 2002 aastal hakkas kehtima uus programm, mille järgi on vajalik vaid viieaastane õpe. Tundub, et seal (siin) riigis usaldatakse oma õppeprogrammi/meetodit, et peale lõpetamist võib garanteerida, et suuremat läbikukkumiste voolu pole ette näha. Eestis on aga näha usalduse langust. Kui hetkel veel on vajalik vaid erialane kõrgharidus pluss kolm aastat töökogemust (kusjuures seaduses on määramata, kas see peab olema omandatud kooli järgsel ajal või läheb ka koolikõrvalt tehtud töökogemus töökogemusena kirja - miks ei peakski minema?), siis uuest aastast on plaanis seadusemuudatus, mille kohaselt on vaja omandada kutsetunnistus. Seda väljastab, aga Eesti Arhitektide liit, mis on teadupärast üks paras kinnine ring ning ebaküps institutsioon ning millele lasub ka kindlasti osa vastutust Eestis pakutava nõrga arhitektihariduse eest.

Üks näide. Projekteerimine on arhitektuuriõpingute läbiv põhiaine. Igal poolaastal tehakse semestriprojekt, mis tähendab sama, mis teistel erialadel semestritöö või umbes nii. Kui arhitektid projekteerivad hoonet, siis eelneb sellele kõigepealt piirkonna analüüs. Neljandal kursusel eestis võttis üks piirkonna analüüs aega terve kuu (enamvähem nii). Universidad Politecnica de Valencia (UPV) arhitekti eriala viiendal kursusel saadi samasuguse analüüsiga hakkama nädalaga. Võiks ju mõelda, et küllap on siin siis kvaliteedi-kvantiteedi vahe, kuid paraku pole. Pigem tehti siin selle nädalaga hulk paremaid töid, kui EKAs terve kuuga. Paneb ju mõtlema? Nii võib lõpuks isegi aru saada, miks on eesti arhitektidele vajalik viis aastat töökogemust. Ehk õpitakse koolis 2-4 korda vähem intensiivselt? Sellesse ma muidugi ei usu, sest ma ei saaks öelda, et ma TKTK-s ilgelt palju oleks kummi venitanud ning tööd poleks teinud. Kuid vemblaga muidugi koguaeg seljas ei elatud. Ehk on siis lihtsalt õppemeetod niivõrd vale, et pärast kooli lõpetamist on jalgratta leiutamine alles poole peal?
Nüüd võiksid igasugu konspiratsiooniteooriate austajad mõtteid hauduma hakata, et mis selle kõige taga TEGELIKULT on. Kelle kasu või munad siin mängus on.

Kirjutamine väsitab. Seda tahtsin veel öelda, et Valencia on tore linn. Mingismõttes kohe täitsa hea linn. Kompaktne. Mitte nagu Tallinn, mis valgub üha enam laiali. Valencias (u 800 tuhat?) elab veidi üle kahe korra rohkem inimesi, kui Tallinnas (ca 380 tuhat?). Kuid pindalalt üle kahe korra suurem küll pole. Kesklinnast äärelinna on jala alla tunni. See on alla kuue kilomeetri. 45-60 minutit paar korda nädalas õhtuti maha käia ei tee kellelegi liiga (või mõnele siiski). Samas ei tahaks end ette kujutada Tallinnas kesklinnast Viimsisse või Pääskülla jalutamas. Ikkagi umbes 10km minna. Linnas, mis on kaks korda väiksem. Ja härra ekslinnapea Jüri "geniaalne" Mõis tuli millalgi välja mõttega, et Tallinna mäed lammutada (eesotsas Lasnamäega) ning ehitada asemele toredaid väikseid Tiskreid jms toredaid kodukülasid. Kaua sa siis kesklinnast koju jalutaksid, härra ekslinnapea. Hea meel kohe, et EKSlinnapea. Kui nüüd seda linna pindala sügavamalt analüüsima hakata, jõuab igasuguste toredate seisukohtadeni, mis ole kõik nii mustvalged, kui linna populatsiooni näitav elanike arv (mis pole ka tegelikult mustvalge). Aga märksõnad võiks ära tuua - kommunikatsioonitrassid, teed, rohealad ja igasugused muud inimtegevuseks tarvilikud olevad infrastruktuurid.
Veel üks pointout Mõisa mõtete kohta - eestlased pidavat olema autorahvas. Tundub, et varsti olemegi. Kuid linnades tekitab autode hulk rohkem probleeme ja kitsendusi kui loob mugavusi. Kui mitte veel, siis peagi kindlasti. Sellepärast ongi olemas selline geniaalne asi nagu ühistransport. Ja rootslastel oli Stockholmis ka selline tore asi, nagu kesklinna maks (nagu on ka Londonis). Raha tõi see sisse poole aastaga oi-oi kui palju rohkem, kui Tallinna kesklinna tasuliselt parkimisalalt korjatud maksud. Täpseid numbreid ei mäleta, aga kes otsib see leiab. Mumeelest olid suhtarvud kuskil 20-30 miljonit SEKi ja 5 miljonit EEKi. Postimehes või Päevalehes need kindlasti täpselt kusagil olemas. Rootslased saavutasid kaks ühes - rohkem raha linnakassasse ja autode arvu vähenemise kesklinnas umbes veerandi võrra (sama ka Londonis). Tallinna kesklinna tasuline parkimisala toob ka mõne miljonivõrra vähem sisse, kui bussijänesed. Kah hea teada ;)

Täna sai käidud ka vehklemas. Esimest korda üle viie aasta. Polnud hullu midagi, hoopiski väga lõpus oli - kuid nüüd on päka all verivill. Paras siidikäpp ma ikka.