Wednesday, December 19, 2007

Roheline elu

googeldamise otsingu GREEN tulemus

Küsimus 1- kui roheliseks annaks minna?
Küsimus 2- kas roheline olla on midagi väärt kui sellega võtta ära kogu rõõm (vastus: ei ole). Aga mida arvata jõulkuuskedest, mida tuhanded tassivad endale koju, ehivad kassikullaga ja siis paari nädala pärast prügikasti kõrvale viskavad?

Paljaks kooritud

takistusriba illustratsioon endla rabast sel sügisel

ehk kikivarvul mööda ökoelu takistusriba. Loen sellist raamatut praegu. Päris hea on - nii et soovitan teilegi. Kuna eetilisem on raamatuid mitte osta, vaid neid kasutada raamatukogus (see on nagu oma auto vs ühistransport) siis soovitan seal lugemas käia. Aga kuna mina selle raamatu ostsin, siis võiksin ju seda ka välja laenata. Et võimalikult rohkem meist hakkaks mõtlema eetilise elu üle.. Eetika. Mis kurat see on?

.. aga samas olen avastanud enda jaoks sellised kohad nagu www.sahver.ee ja www.mahekaup.ee. Noh algus seegi. Näiteks otsustasin poest enam suvalisi mune mitte osta. Eelmainitud kohtadest saab ka vabalt peetud kanamune... ja mis oleks kallim kui vabadus? seega võib kanade vabaduse nimel munade eest ka veidi rohkem maksta.

aga no paugupealt ma ökomeheks ei hakka ja religiooni ei taha ka levitada. Lihtsalt.. üritan ise veidi teisiti mõelda.. ja mõtlesin varem ka, aga aegajalt on ikka selliseid katalüsaatoreid/aktseleraatoreid tarvis.

Wednesday, December 12, 2007

Hispaania


Thomas Newman mängib taustal. Hispaania mõlgub meeles. Tundub nagu miski ikka tõmbaks sinnapoole. Granada munakivi sillutisega tänavad, Sierra Nevada lumised tipud, Bun~oli bocadillod, Madridi La Latina, nägemata jäänud Girona, San Sebastian, Galicia... ja kes teab, mis veel. Jabur tunne ju - süda on siin ja seal korraga. Tahaks mõlemat, aga tead, et ei saa.. 4000 km laiune kuristik haigutab must paremal..

Thursday, June 14, 2007

lennates

teel tippu.. varsti lohel
Eile sai tehtud esimene lohekursus. Loheõpetaja on meil Milo, odavaim ingliskeeles tunde andev kohalik. Kuigi mehel on taskus elektroonikainseneri diplom, otsustas end kaks aastat tagasi pühendada lohesurfile. Nüüd ongi mehe eluks tuule ootamine.. raha teenib kursuste andmisega. Kahe aastaga on ta omandanud aga piisava oskuse, et eelmisel nädalavahetusel käis ta ühe kohaliku surfi ajakirja jaoks Kanaaridel fotosessioonil. Pole viga - mees naudib oma elu. Mõne aasta pärast ehk pöördub oma eriala juurde tagasi - selline tundus olevat ta visioon.
Meie (minu, Kristiina ja Jukka) kursus algas pooletunnise jutlusega surfiohutusest ja tuultest.. ning edasi venis väikese lohe lennutamisega. Et olime tiba suurema lohega kohalikus rannas erinevate tuultega lennutanud, siis algus väga huvitav just polnud - tuul oli ka paraku nõrga võitu, 10 sõlme ümber. Kui aga tunnipärast vöö ümber panime ja 9-se lohe õhku tõmbasime, läks ka kursus huvitavamaks. Pärast nelja tundi lõõskava päikese käes lohelennutamist oli kurgus täielik kuivus ja liiva maitse. Vett meist keegi muidugi kaasa ei võtnud ja päikesekreem jäi mul ka suure õhinaga koju. Kui lohed pakitud sõitsime lähedalasuvasse baari ja jõime elu parimad õlled..
Edasi veeres päev õhtupoole Jukka korterinaabri Patricku sünnipäevalauas. Kokku oli keeratud meetrisele pannile üks vägev paella, mis pika päeva lõpetusena tõesti asjakohane tundus... Kuid tuulest, päikesest ja lohest äravaevatud mina ei suutnud pikalt pidutseda ning varsti vajusingi diivaniäärele magusasse unne...
... et peo lõpus vaikselt koju magama minna ;)

oli tore päev..
.. tänasel polnud ka väga viga. Presenteerisime oma videoprojekti ja see ei jõudnud vist kellelegi kohale. Oscar jäi riiulile magama.

Tuesday, June 12, 2007

Ya esta!

take two

Kool tundub olevat ühelpool. Täna oli arhitektuuris projekti esitlus, neljapäeval on videos. Keele eksam sai ka tehtud.. ning animatsioon jäi maa ja taeva vahele rippu. Sinna, kus see kaaluta olek om.. oleks nagu kinni jäänud. Kahest tehtud saanud asjast siis. Mõlemad jäid nagu poolde vinna. Videos sai fotograafia vägagi hea. Montaazist sai vist ka päris hea mahl välja pigistatud. Värvi korrektsiooni osas tekkisid mul esimesed kahtlused, mis paraku jätkusid ka heli puhul. Audioga oli meil selline jama, et paraku just siis kui meil siin võtted käisid, andsid ehitajad, kes muidu lillegi ei liiguta, tööle täie rauaga pihta. Ja naabri segane kukk oli täpselt sama segane nagu alati - vee keetmise heliribale lisandus justkui vürtsiks kukekisa ehk kiremine. Mitte kõige paremini ei kukkunud meil audio ülesvõtmine välja. Sai siis osad kohad juurde lindistatud.. ja kokku pandud.. ja tulemus oli selline "on kah". Muusika valikul ja kasutusel jäi mu arvamus lõpptulemusest ka tublisti erinevaks - aga mida sul ikka köbiseda on, kui teised töötavad filmi kallal samas kui sina arhitektuuripurki kaanetad. Lõpptulemuseks võiks vist projekti hinnata 7/10. Sisu ei oska muidugi hinnata, kuna olen sellest stoorist ise läbi imbunud. Aa.. ja lühifilmi pealkiri on "Bilocación" ehk inglise keeles "Bilocation" ja eestikeelne võiks kõlada "Kahepaiksus". Äkki polegi seal pealkirjal väga viga?
Ent see arhitektuurikompott, mis kokku sai pandud, sai täna hindamiskomisjonilt hoobi munadesse. Kuid hea hoobi, sellise millest toibudes oled õppinud. Seda sama ei saa ma tavaliselt pärast mõnd Eestis toimunud projekti kaitsmist öelda - maha tehakse aga enamasti konstruktiivset kriitikat ei kuule. Kuuleb hakitult ja ilma erilise süvenemiseta käib Maarjamaal see tavaliselt. Siin siis vähemast võeti noa ja kahvliga asjad lahti - arutati veidi projektist üht poolt ja siis teist poolt. Väga palju tähelepanu pöörati posteri ülesehitusele ja sealt projekti väljaloetavusele - hüpoteetiliselt kujutas komisjon end olevat justkui võistluszüriis ja vaadeldi tööd ka nii, kuidas see oleks ilma kaitsmiseta. Plakat oli meil liialt üle disainitud ja projektiga kaasa ei rääkinud. Palju asju oli selliseid, mis vajasid muutmist. Kuid nagu ütlesin, kriitika oli konstruktiivne ja õpetlik - seega edasiviiv. Oma kaitsekõne läks ka muidugi pekki - närv ja keeleoskus ja mingi maagia ei lubanud eriti hästi esineda - mitte et ma seda kunagi oskuslikult teinud oleksin, ent seekord oli veelgi mädam. Hindajatele siis punkte 10, enda kaitsmisele 4 ja projektile 7,5 - põhimõtteliselt jäime me oma tööga ikkagi rahule ning tuli ka positiivset vastukaja. Zürii poolse hinnangu saab teada järgmisel teisipäeval.
Pärast kaitsmist idanes pähe mõte, et peab ikkagi kuskile teise büroosse mõneks kuuks praktikale minema, lootes et saab mõned konkursid kaasa teha. Oleks vaja jälgida teiste mõttekäike ja meistreid jälgides nende kogemused omale kõrvataha koguda. Hispaanias tundub seda teha ka täitsa õige koht, vähemasti mõne õppejõu professionaalsust vaadates.

Homme, kui tuul annab, läheme kitesurfi kursusele. Võiks anda...

Friday, June 08, 2007

El Proyecto

kui kellelegi teisele meie projekt ei meeldi, siis Le Corbusie oleks sõber edasi

Thursday, May 24, 2007

Luks elu

vihmad Hispaanias
Samal ajal kui keskhispaanias kallab nagu oavarrest, on rannikul elu luks. Väljavõte minu tänasest kõige mugavamast päevast:
8.30-9.00 Äratus
9.10 Fruterias, ostame 1/2 kilo maasikaid
9.15 Oleme rannas
9.20 Ujumas käidud. Sööme maasikaid, teeme paar hisp. keele harjutust töövihikust. Kõksime veidi võrku
10.30 kodus tagasi, asjad kotti ja kooli
12.00 Koolis kohvikus, hommikusöögiks üks catalana con queso ja värske zumo de naranja
13.00 Astun läbi Jukka poolt, jalgratta kummid saavad pumbatud
13.30 Oleme tagasi rannas. Kaasas lohe ja võrkpall
16.30 Lohet on lennutatud, lainetes hullatud.. jõuame tagasi koju. Fruteriast haarame kaasa järjekordse 1/2 kilo maasikaid ja muud nodi.
18.00 sööme öhtust või mingit vahepealset einet. Praetud krevetid ning värske Vahemereäärne salat. Magustoiduks Crema Catalan. Elu on lill
19.00 Asun tööle (idealiseeritud)
vahepalana maasikad
21.45 Kirjutan blogi
22.00 Näksin midagi ja töötan edasi või õpin
millalgi lähen magama..
Loodan, et homme tuleb sama muhe päev.. Keegi võiks ainult kõik kohustused mu eest ära täita....

Elu siin Vahemere kallastel on luks. Eile said filmiprojekti võtted ka ühelepoole. Näitleja oli tasemel, kuid.. süsteemid siin koolis toimivad täpselt nii nagu nad Hispaanias peavadki tegema. Igastahes eilseks võttepäevaks me kaamerat ei saanud ja pidime koduste (st Jukka) vahenditega läbi ajama. Tegelikult jäid vist kõik rahule... 13 päeva pärast on film valmis!
Samal ajal peaks ka anima valmis olema.. aga see vist venib. Arhprojektiga saame vist ka 8. juuniks ühele poole... kui elu liiga luksiks kätte ei kisu