esimene post kukkus selline päris pikk välja. Võis olla tingitud sellest, et sõel oli hõre. Muidugi võis ka mõttetegevus tol hetkel aktiivsem olla. Täna vaatlesin hispaanlasi ja nende jalgrattaid. Ei.. tegemist pole järgmise nishipornoga, vaid lihtsalt huvist jalgrataste vastu. Pühapäeval sain ise ka ühe äärmiselt kulunud jalgratta omanikuks. Valencias toimub nimelt igal pühapäeval secondhand turg. Kohe Valencia jalgpalliklubi staadioni taga parklas. Müüakse seal igasugust jama ja paremat ning sel pühapäeval leidsin sealt risu seest ka ühe enamvähem sobiva (no mis siin salatseda, hind oli määrav) krüsa. 25 euro eest just palju ei saagi, aga tglt on seda ratast täitsa selle raha eest isegi olemas. No 2 päeva sõitsin ja siis lõhkes üleeile õhtul esikus kumm. Heli oli täpselt selline, nagu oleks köögis gaasitoru hakanud lurinaga tühjaks jooksma. Uus kumm all, rahakotis miinus 16 eurot ja olen jälle jalgrattur.

A jah.. täna vaatlesin hispaanlasi. Ja nende jalgrattaid. Neile meeldivad sellised väikesed, kokuka tüüpi rattad. Ja neid on igasuguseid - täiskleebitud, poekorviga, värvilisi, värvituid.. ja muidugi kõige popimad on hõbedased.. alumiiniumist kerega. Maksavad seal 200-300 euro vahel.. Endale sellist ei osta, sest pole hispaanlane.. aga mõtlesin, et miks sellised rattad. Kas hispaanlased on väikesed? Kohvikusabas seistes selles küll aru ei saanud.. kuid ükskord olin koolis fuajees ja avastasin et vaatan enamustest peadest üle. Hispaania naised noh.. enamuses siiski lühemad kui mina.. nii poole või terve pea võrra.

Ja kohvikust saab salatit osta kaasa. Sellises suures pakis, nagu meil poes need kilosed salatid müügil. Lõunasöögiks.. ostad salati ja lähed jalutad parki ja teed oma väikese pikniku.. 2.50 koos veega. Hind täitsa söödav :) Ja teenindamine on kibekiire, mitte nagu enamustes koolikohvikutes mida mina tean..

Tänaseks päevaks on veel selline plaan, et lähen vaatan, mida tehakse kohalikus matkaklubis. Varsti äkki matkale?