Üldiselt kui Eestist mõtlen, siis arvan, et sest puudust ei tunne. Kuid puudust tunnen sõpradest, kes on kõik Eestis. Tegelikult ei ole ju vahet, kas ma olen Valencias või Tallinnas, kuid kui sõpru aegajalt ei näe, siis hakkaks neist ka kodus puudust tundma. Sõbrad ja kodu/pere on igastahes olulisemad kui riik ja riigipiir. Eestiga on veel see jama, et mulle meeldib internetist eesti lehti lugeda. Aegajalt mingeid kollaseid uudiseid, mida EPL ja Postimees avaldavad kuid enamasti siis arvamuslugusid kohalikust eluolust ja poliitikast. Ma tõesti ei mõista, miks mulle meeldib seda poliitika jama jälgida, sest see on täielik kräpp. Enamasti ajan end seeläbi vaid närvi ja mõtlen, et kuidas see üldse võimalik on. Värskes ekspressis oli lugu Luua oligarhist, EPL'is oli uudis, et Sakala keskus sai lammutamisloa /nädal pärast seda, kui hr Rebane võeti Keski liikmeks/ jnejnejne.. Kuid ega ainult Eestis asjad korrast ära pole.. Maailm on täis segaseid inimesi.. ja kahjuks ainult sellest kirjutatakse. Lehed vist ei müüks, kui saaks lugeda ainult headest asjadest. No ja eks hea on subjektiivne ja kõik hea pole ka tegelikult hea, aga ma ei saa kuidagi nõus olla sellega, et ühegi eestlase jaoks saaks olla hea, kui ühed Ida-Virumaal põlevkivi kaevandavad, sellest õli toodavad ja ekspordivad. Ei kaevandata selleks, et kohalikku energiat toota vaid tehakse lihtsalt äri. Toodetakse reostust, mis jääb Eestisse. Üks kamp saab oma pangaarvele mõned nullid jälle juurde, aga Eesti loodus on rikutud. Üldiselt keeratkse lihtsalt inimestele käkki. Ja sellest ei saa ma ka aru, miks oli Madis Jürgenil vaja kirjutada Ekspressis Presidendi äiast. Igatahes, kui tahaks kauem elada ja oma juustes pigmenti kõrgema eani säilitada, soovitan inimestel poliitikast mitte lugeda.. aga ei saa ju lugemata läbi ajada. Ikkagi tekib soov teada saada, mis Eestis toimub. Oma jutu algusesse tagasi minnes, küllap rahuldan oma Eesti igatsust siis ajalehtede internetiväljandeid sirvides.

Täna sai käidud ka kohalikus kiirtoidu asutuses.. kuigi päris nii seda vist nimetada ei saa. Idee oli muidugi väga huvitav. Astud sisse siis mingisse õllekasse, kus laual on menüü saja erineva valikuga (st oligi täpselt sada). Valida saad saia täidist - st millega sulle selline 10cm pikkune pikuke valmistatakse. Krevetid, singid, juustud jnejne. Üks pikuke üks euro. Pärast nelja jupi söömist hakkasin küll normaalsest toidust puudust tundma. Kuigi saia sisu oli ju hea, viskas sai ise ikkagi lõpuks täitsa üle. Aga mõte mulle meeldis. Menüüs oli iga täidise jaoks üks rida, kokku siis sada rida. Selle täidise ette, mida soovid, kirjutad numbri, kui mitu sellist siis kaubaks peaks minema. Kui valikud tehtud, kirjutad veel "menüü" peale oma nime /või tiimi nime, või lihtsalt märgusõna/, viid selle nimekirja kassasse, maksad ära ja ootad, et mingi 5-10 minuti pärast sama nimi raadiost maha hõigatakse. Siis lähed ja saad kassa kõrvalt oma snäkid kätte.

Rõdu piiretega on tavaliselt nii, et joonisel näeb ikkagi madalam piire tavaliselt ilusam välja. Kuid madala piirde puudus on see, et sellele ei saa eriti mugavalt nõjatuda. Siin on mul küll hästi "vaene" rõdu aga väga korraliku piirdega - kõrgus on vist 1.20 - millele nõjatudes on mõnus mõtteid mõlgutada. Kui piire oleks 30 sentimeetrit madalam, siis ma seal vist nii mugavalt end ei tunneks. Ja rõdul tulevad ikkagi head mõtted.. või pigem on nii, et head mõtted tulevad sul seal, kus sa arvad, et nad võiksid tulla. Mul tulevad nad rõdul, raamatukogus ja veel igast kohtades, mis praegu meelde ei tule.. Sauna tänavas tulevad akna all istudes ka head mõtted. Eriti hommikul kümne paiku, siis paistab päike mõnusalt tuppa. Hetkel vist muidugi eriti päikest seal ei näe, millest on kohe väga kahju. Hispaania kliima on praeguseks eriti mõnusaks läinud. Selline mõõdukas 24, 25 kraadi päeval ja veidi alla 20 öösel. Ei ole koguaeg tapvalt palav, tundub sellise muheda eestimaa hilissuve moodi olevat. Kui saaks, võtaks eestisse neljapäeval tulles tükikese päikest kaasa ja jagaks seda kõigiga. A jah.. teisest kaheksandani viibin maarjamaa pinnal.

Et vahepeal ühtegi postitust ei teinud, selles oli vist süüdi see, et nädal läks mööda nagu lennates /kuigi tulemust nagu ei näe kuskilt, ainult üks makett on riiulile lisandunud/. Kooli jaoks oli vaja maketti rabeleda ja animatsiooni kokku klopsida,, ja vehelda oli ka tarvis. Neil siin ülikooli ruumides üks väike vehklemisklubi veel, kuhu järgmisel nädalal oma nina sisse pistan. Seal on lootust kohata rohkem inimesi, kes ka vehelda oskavad. Ise proovisin ära floreti, sest vehklemistrennis käivad epeega tegelejad on kõik üsnagi algajad, floretistid on aga täitsa osavad. Epee ja floreti vahe: epees võib igale poole torgata, floretis ainult keresse (ja siis on ka veel reeglid, et kuidas ja kuna.. alati ei tohi noh). Uut muusikat leidsin ka sel nädalal, täitsa head asja on isegi. Bändi Zener esimene demo album /hotel perry palace/ tasuks küll üle vaadata ja samuti ka Why Go. Kõike pole muidugi jõudnud veel läbi kuulata, sest muusikat on seal lehel rohkem kui vaid need kaks albumit.

... ja tegelikult peaks ikkagi vähemalt üle päeviti midagi kirjutama, siis emotsioonid värskemad. Praegu, keset ööd jääb mul endal selline tunne, et eelmisest nädalast ei olegi midagi kirjutada, kuid see ei saa ju tõsi olla.. nädal on läbi ja midagi ma ju ikkagi tegin.. või ei?