Blog starts here...

Miks otsustasin täna selle asjaga pihta hakata.. või et milleks need pagana blogid üldse olemas on? Minu jaoks võiks see olla ehk mõttefilter. Asjade uuesti üle või läbimõtlemine, viib ehk sügavamale mõtte sisuni - kas mõtte all olev mõte ka seda tähendab, mida me seda mõeldes mõtlesime? Üks kõik, kas jõuda jaatava või eitava vastuseni oleme jõudnud suurema mõttekindluseni. Mõttefilter käima lükatud, asun uurima, mis filtrisse sattus.. mis läbi läks ja mis mõttepaksu sisse pidama jäi.

Miks luuakse Eestis arhitekti ameti kaitseks tohutult keerulist süsteemi. Süsteemi, mis välistab noorte arhitektide olemasolu. Või kas välistab? Tegelikult võtab ta lihtsalt noortelt inimestelt vastutuse õlgadelt - eemaldab õiguse ja kohustuse vastutada. Muidugi, igaüks vastutab oma tehtud töö eest, kuid selle all mõtlen seda kõige kõrgemat - vastutada oma allkirjaga, et sinu projekteeritud maja kokku ei kukuks ja oleks projekteeritud hea tava kohaselt? Arhitekti ametikoht kaitstakse nõudega omandada erialane viieaastane kõrgharidus (ehk magistrikraad) ning peale lõpetamist viis aastat töökogemust. Selline töökogemus ja eriharidus peaks üsna kindlalt garanteerima, et vastav arhitekt on tõesti ka pädev vastutama. Kuid milleks selline kadalipp? Mille eest selline kaitse? Rumalate ning laiskade inimeste eest, kes on kuidagi end läbi ülikooli lohistanud ning omandanud arhitekti hariduse? Minumeelest lähtub sellest kõigest, et olemasolev arhitektide kamp peab hetkel Eestis pakutavat arhitektide haridust nii nõrgaks, et peale lõpetamist kohe tööle asudes, keeraksid tõenäoliselt noored kõik vussi. Vastutaksid nad küll siis selle kõige eest ise, kuid ühel hetkel hakataks ikkagi küsima, et miks pagan need noored siis õigesti teha ei oska? Haridus on kehva?

Miks me haridus on kehva? Miks te pagan võtku siis paremat haridust ei suuda pakkuda, kui mujal suudetakse? Hispaanias kestis arhitekti õpe vana programmi järgi kuus aastat, peale mida said kõik lõpetanud õiguse iseseisvalt projekteerida (ja vastutada). 2002 aastal hakkas kehtima uus programm, mille järgi on vajalik vaid viieaastane õpe. Tundub, et seal (siin) riigis usaldatakse oma õppeprogrammi/meetodit, et peale lõpetamist võib garanteerida, et suuremat läbikukkumiste voolu pole ette näha. Eestis on aga näha usalduse langust. Kui hetkel veel on vajalik vaid erialane kõrgharidus pluss kolm aastat töökogemust (kusjuures seaduses on määramata, kas see peab olema omandatud kooli järgsel ajal või läheb ka koolikõrvalt tehtud töökogemus töökogemusena kirja - miks ei peakski minema?), siis uuest aastast on plaanis seadusemuudatus, mille kohaselt on vaja omandada kutsetunnistus. Seda väljastab, aga Eesti Arhitektide liit, mis on teadupärast üks paras kinnine ring ning ebaküps institutsioon ning millele lasub ka kindlasti osa vastutust Eestis pakutava nõrga arhitektihariduse eest.
Üks näide. Projekteerimine on arhitektuuriõpingute läbiv põhiaine. Igal poolaastal tehakse semestriprojekt, mis tähendab sama, mis teistel erialadel semestritöö või umbes nii. Kui arhitektid projekteerivad hoonet, siis eelneb sellele kõigepealt piirkonna analüüs. Neljandal kursusel eestis võttis üks piirkonna analüüs aega terve kuu (enamvähem nii). Universidad Politecnica de Valencia (UPV) arhitekti eriala viiendal kursusel saadi samasuguse analüüsiga hakkama nädalaga. Võiks ju mõelda, et küllap on siin siis kvaliteedi-kvantiteedi vahe, kuid paraku pole. Pigem tehti siin selle nädalaga hulk paremaid töid, kui EKAs terve kuuga. Paneb ju mõtlema? Nii võib lõpuks isegi aru saada, miks on eesti arhitektidele vajalik viis aastat töökogemust. Ehk õpitakse koolis 2-4 korda vähem intensiivselt? Sellesse ma muidugi ei usu, sest ma ei saaks öelda, et ma TKTK-s ilgelt palju oleks kummi venitanud ning tööd poleks teinud. Kuid vemblaga muidugi koguaeg seljas ei elatud. Ehk on siis lihtsalt õppemeetod niivõrd vale, et pärast kooli lõpetamist on jalgratta leiutamine alles poole peal?
Nüüd võiksid igasugu konspiratsiooniteooriate austajad mõtteid hauduma hakata, et mis selle kõige taga TEGELIKULT on. Kelle kasu või munad siin mängus on.

Kirjutamine väsitab. Seda tahtsin veel öelda, et Valencia on tore linn. Mingismõttes kohe täitsa hea linn. Kompaktne. Mitte nagu Tallinn, mis valgub üha enam laiali. Valencias (u 800 tuhat?) elab veidi üle kahe korra rohkem inimesi, kui Tallinnas (ca 380 tuhat?). Kuid pindalalt üle kahe korra suurem küll pole. Kesklinnast äärelinna on jala alla tunni. See on alla kuue kilomeetri. 45-60 minutit paar korda nädalas õhtuti maha käia ei tee kellelegi liiga (või mõnele siiski). Samas ei tahaks end ette kujutada Tallinnas kesklinnast Viimsisse või Pääskülla jalutamas. Ikkagi umbes 10km minna. Linnas, mis on kaks korda väiksem. Ja härra ekslinnapea Jüri "geniaalne" Mõis tuli millalgi välja mõttega, et Tallinna mäed lammutada (eesotsas Lasnamäega) ning ehitada asemele toredaid väikseid Tiskreid jms toredaid kodukülasid. Kaua sa siis kesklinnast koju jalutaksid, härra ekslinnapea. Hea meel kohe, et EKSlinnapea. Kui nüüd seda linna pindala sügavamalt analüüsima hakata, jõuab igasuguste toredate seisukohtadeni, mis ole kõik nii mustvalged, kui linna populatsiooni näitav elanike arv (mis pole ka tegelikult mustvalge). Aga märksõnad võiks ära tuua - kommunikatsioonitrassid, teed, rohealad ja igasugused muud inimtegevuseks tarvilikud olevad infrastruktuurid.
Veel üks pointout Mõisa mõtete kohta - eestlased pidavat olema autorahvas. Tundub, et varsti olemegi. Kuid linnades tekitab autode hulk rohkem probleeme ja kitsendusi kui loob mugavusi. Kui mitte veel, siis peagi kindlasti. Sellepärast ongi olemas selline geniaalne asi nagu ühistransport. Ja rootslastel oli Stockholmis ka selline tore asi, nagu kesklinna maks (nagu on ka Londonis). Raha tõi see sisse poole aastaga oi-oi kui palju rohkem, kui Tallinna kesklinna tasuliselt parkimisalalt korjatud maksud. Täpseid numbreid ei mäleta, aga kes otsib see leiab. Mumeelest olid suhtarvud kuskil 20-30 miljonit SEKi ja 5 miljonit EEKi. Postimehes või Päevalehes need kindlasti täpselt kusagil olemas. Rootslased saavutasid kaks ühes - rohkem raha linnakassasse ja autode arvu vähenemise kesklinnas umbes veerandi võrra (sama ka Londonis). Tallinna kesklinna tasuline parkimisala toob ka mõne miljonivõrra vähem sisse, kui bussijänesed. Kah hea teada ;)

Täna sai käidud ka vehklemas. Esimest korda üle viie aasta. Polnud hullu midagi, hoopiski väga lõpus oli - kuid nüüd on päka all verivill. Paras siidikäpp ma ikka.