Pole olemas kohti ilma inimesteta. Või õigem oleks öelda, et inimene suhestab end ümbritsevasse läbi enda - Inimese. Ka siis kui paigas endas ei viibi kedagi teist peale vaatleja. Seega peaks mu esimene väide paika, kui "koht" eksisteerib minimaalselt ühe inimese teadvuses. Kui esitatakse selline lihtne küsimus, et Kuidas siis oli? See "koht" või seal "selles kohas", vastame ikka enim kogetud tunnete põhjal. Emotsioone tekitavad visuaalid, sündmused, vestlused. Tahan öelda, et kõik mida tunneme, mäletame ja teame, kõik kohad kus oleme kunagi viibinud, on nende inimeste nägu, kellega koos sai nähtud, tehtud ja oldud.. emotsioone jagatud.
Kompositsioonis on üks võimalus enda kontrollimiseks pildilt detailide vähemaks võtmine. Sel hetkel kui viimast komponenti eemaldades hakkab kompa kannatama, tuleks teha undo - eelnenud seis olla olnud kõige parem. Kõlab nagu ülistus Miesi Less is More'ile. Teine kulunud lähtepunkt oleks Venturi Less is Bore ja teha vastupidi. Mälestusesse pole kummalgi manifestil asja, sest seal on juba kompa paika loksunud. On rõõmsaid ja on kurbi hetki ning alati on seal mingid kohad ja inimesed, kes jäävad alatiseks sellega seotuks. Nii tekib genius loci. Mitte ainult see pole koha vaim, mida võib lugeda välja pealiskaudsel vaatlusel ega ka põhjalikul analüüsil. Igal kohal on "tuhat" vaimu - kõigil meil on nad erinevad. Teatud puutepunktides, kus me kohtume ja mitmepeale jagame, sarnanevad need vaimud üksteisele. Kollektiivides. Suuremates ja väiksemates ringides. Vahest täitsa intiimsetes - kahe inimese vahele jäävates.
Alguse juurde tagasi tulles - et pole kohti ilma inimesteta - on kõik kohad inimeste nägu. Nende nägu, kellega koos on seda kohta me teadvuses loodud ja vormitud.
See ei ole tegelikult sõbrapäeva järelhüüd. Parimates aastates on 366 päeva. Kõigist neist saab vähemalt mõne hetke pühendada oma sõpradele. Alati ei peagi tegema seda tahtlikult/tahtmatult. Jagades ühiseid mälestusi eksisteerime me tegelikult koguaeg ühes samas ruumis. Oluliline on lihtsalt mäletada, luua juurde uusi mälestusi ning vanu aegajalt värskendada.. ning sinna ruumi tagasi sattuda.
... tegelikult tahtsin lihtsalt öelda, et ma mäletan ... et täna on Leedu Vabariigi aastapäev
No comments:
Post a Comment