Neljapäeva hommikuti mängib ikka mu kodu akna taga akordionist. Ludistab lõbusaid rahvusvahelisi lembeviisijuppe. Tegelikult ma ei tea, kui rahvusvahelised need on - äkki on hoopis vanades nõukogudemaades tuntud meloodiatega? Igatahes kõik lood on mu kõrvale tuttavlikud. Ja härra on immigrant nagu mina ja teenib tänavamuusikuna oma palga välja. Pilli mängib hästi ja välja näeb ka täitsa viisakas - miks ei peakski?
Täna hommikul jõin rõdul kohvi ja võtsin väikest hommikueinet ning jälgisin, kui tihti siis kopikas härra kukrusse kukkus. Väga tulusa äri muljet see kahjuks ei jätnud. Ma vist ei jookse nüüd kohe poodi muusikariista/rahateenijat ostma. Võib hoopiski miinustesse jääda... Ja neljapäeviti passib ta siin seetõttu, et siis on siin tänavatel turg - liiklus on ümber suunatud ja Cabanyalis on mitmed paralleeltänavad müügilette väga tihedalt täis pikitud. Kui sul peaks kuskile kiire olema ning kogemata turu haardesse sattud, siis ei jää üle muud kui end ja tupikut sajatada. Sest edasiliikumiskiirus läheneb nullile.
Kuid pagana mõnus on päiksepoolsel rõdul juua kohvi, süüa küpsist ja kuulata elavat muusikat... turg võiks ikka tihedamini toimuda - minu elukvaliteet tõuseks piisavalt.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
mul yks tuttav viiulineiu väitis, et sai hispaanias ligi 150e päevas eesti labajalaviiside eest :D:D ilmselt eksootika myyb...
Post a Comment