Jõulukinkide ostmisega läks nii nagu läks - st et eriti hästi ei läinud. Ära väsitas ja vaimu nüristas. Nüüd pakin asju. Peaksin tegema enda jaoks ühe väikese etapi kokkuvõtte - esimene semester Hispaanias hakkab lõpule jõudma.

Hetkel.. pakin asju. Kuradi palju asju on ja kott on nii väike. Mida peaks inimene endale kolmeks nädalaks kaasa võtma? Hambaharja, deodorandi, kaks paari pesu ja sokke. Need mahuvad peaaegu et rahakotti ka ära. Ent peale seda hakkavad tulema moodsa aja vidinid, mis ma olen enda elule lisaväärtuse loomiseks soetanud, kuid mida elu põhivajaduste rahuldamiseks tarvis pole - fotokas, läpakas, raamat(ud), veel riideid, veel jalanõusid jnejnejne.. ja nüüd ma ei saagi ilma nende asjadeta hakkama. Seni kuni mul neid pole - siis pean õppima ilma toime tulema. Manifesteerin siin praegu endale, et tulengi Eestisse a la vöökotiga - kogu pahna jätan maha... kardan, et ei toimiks.

.. vihkan emoticone. Usun täitsa siiralt, et mu kirjakeel on tänu emoticonidele kannatada saanud - enam ei ole vaja oma sõnadega nii täpselt või osavalt olukorda/emotsioone kirjeldada. Piisab sellest kui lisad lause lõppu/keskele/algusesse märgi :) või :( . Kõik saab öeldud. Kübermaailma rämpstoidust tulvil aju tahaks loputust ja restarti. Kusjuures - jubedalt tahaks koguaeg neid emoticone sisse trükkida, et seeläbi oma emotsiooni selgemalt väljendada, kuid üritan ilma. Pingutan! Kuid ehk ongi tegu uusaja kirjavahemärkidega? Varsti tekivad ka emoticonide kasutuse kohta reeglid. Raudselt on need juba praegu olemas, mina lihtsalt oma piiratud maailmavaate tõttu ei ole sest midagi kuulnud... aaa.. seda, et ".." ja "..." märkidest ma siiski loobuda ei suuda. Mu jutt lihtsalt vajab väikeseid mõttelünki/pause :)

.. kõik riided on mustad. Sest sel nädalal on koguaeg nii olnud, et kui tahan oma asju pesta, siis parasjagu pesumasin väntab Nestori riideid raputada. Pesta ju saaks, aga kuivatada pole korraga kuskil.. Tavaliselt pole ka kuskile kiiret selle pesemisega, kuid nüüd .. mis nüüd siis saab.. tulen tagasi jaanuaris ja hakkan siis asju pesema... ei tundu isuäratav
.. asjad on peaaegu et koos. Taksoni jääb veel tund ja kaksteist minutit...

.. ja juba 12 tundi hiljem ...

...liitusin ma ühe-miili-klubiga. Khm :) ja ma ei tee seda wc-s ega stjuaardessiga (damn!) vaid hoopis oma istekohalt, kust avaneb hetkel suurepärane vaade Alpide lumistele tippudele (allapoole paraku ei näegi, sest siis lõikavad pilved vaate.. õnneks jääb mulle parem pool). Mind on muidugi alati pilvede-vaated "erutanud". Sellest ka siis mu uus liikmelisus - blogin miili kõrguselt või veidi madalamalt, eksole.. ega ma ei mõõda!!! Jah.. ja just praegu, mõned meetrid ,sajad või tuhanded minust all pool kihutas mu vaatevälja üks imepisike hävitaja.. nagu lind, ainult et kahest torust toss taga.. Rahulik on siin pealpool pilvi. 57 kraadi külma ja päike paistab. Kurat ja põrgu - läbi akna selliseid vastuolusid tunnistada ei tahaks, arvestades veel seda, et kõike seda sooja ei suuda isegi aknaluuk kinni hoida, mille ma oma kehatemperatuuri säilitamise nimel alla pidin laskma. Lõõskab nii see gaasikera.. tunnetad põrgu lähedust kui samaaegselt oled paradiisile lähemal kui kunagi varem või hiljem.. ainult kosmonaudid pääsevad kaugemale. Paradoksid on lahedad..

Kas nüüd peaks kuulama Airi? või Sigur Rós-i? Rós täitsa sobib nende pilvpehmete väljade taustale..

Eile tegi mulle Hispaania hispaaniat. Peaaegu, et tegigi ära.. Ja siis hiljem sain aru, et noh.. et Hispaania teebki koguaeg hispaaniat.. niiet vahet polnud. Tellisin endale kella üheks takso. Ja mida polnud, oli takso. Hea, et ta lõpuks ikkagi tuli.. no mingi 20 minutit hiljem. Vahe Tallinnas tellimise ja tänavalt haaramisega on see, et kui tellid, siis saad odavamalt. Siin on vastupidi - sisseistumis tasu on ligi viis euri.. Millest sul tegelikult täitsa suva on, kui mõtled, et pagan - buss Barcelonasse läheb 20 minuti pärast ja kõik kuradi valgusfoorid on koguaeg punased. 1.38 jõudsin bussijaama - kaks minutit bussi väljumiseni. Jooksin näost punane siis platsi ja noh - Hispaania - tühjus! ... ja nii ootasin veel 20 minutit bussi.. Edasi sujus kõik hästi, sest suutsin mingis eriti ebamugavas poosis magada terve sõidu, mis kestis kella 7.30ni (7.00 asemel).. eriti kangeks kont ei jäänudki, nii et kurta pole millegi üle. Lennujaama sai ka enamvähem lihtsalt - metrooga ja ühe ümberistumisega. Siiamaani kõige parem check-ini kogemus ka nüüd Kataluunja pealinnast.. kõik läks eriti libedalt ja kiiresti. Tabasin ära, et kui ma oleksin Hispaanias praegu turist, siis saaksin oma keelega ikka hakkama. Eestisse pöördudes on nii hea mõelda.. ja eks ma seda ka selleks teen, et enesetunne veelgi parem oleks..

.. aa.. ja peale kõige muu saab eesti-õhuga lennates ka värsekeid (või kui värsked on pühapäevased lehed?) lehti lugeda. Eesti keeles ja puha!

Vahekokkuvõte minu esimesest poolaastast on.. ... selline, et ei oska midagi muud öelda, kui et aeg läks lennates. Ja mõteldes.. ja laiseldes.. ja siis jälle veidi töötades.. ja liigutades... ja mõteldes ning laiseldes? Ning tabasin ära, et mulle meeldib Hispaania ja mulle meeldib see rahvas. Eestil ja eestlastel on Hispaania ja hispaanlastega palju rohkem ühist, kui ma varem arvasin.. ühesõnaga - murdsin oma stereotüüpe. Küllap on selle kõige üheks põhjuseks fakt, et Hispaania on vaid 10-15 aastat meist rohkem demokraatlik/avatud riik olnud. Seega pole protsessid nii kaugele arenenud nagu Itaalias või Saksamaal - sealsed inimesed tunduvad mulle hoopis võõramad.. Ning pole need mandrihispaanlased ka midagi nii kuumaverelised kui mehhiklased/itaallased/venelased.. kuid eestlastest südamlikumad muidugi.

Muidugi - ma olen eestlane ja sellest mulle täitsa piisab, kuid ühe asja võtaksin hea meelega Hispaaniast kaasa.. või et võtaks eestist ära ja paneks .. ei tea kuhu. Valencia - siin ei ole jõlle! Aga eesti-õhus juba on! Ja neid on peale selle veel terve Tallinn täis! ning samuti on neid Tartus.. ja kui silmad lahti teha ja linnadest välja vaadata - on kõik kohad neid täis. Valencias ei kakle tavaliselt inimesed tänaval ja üldiselt ei viska keegi sulle sellist pilku, et kui kohe oma silmi maha ei löö siis löön mina sinu! Seega, nagu ütlesin - on mulle Hispaanias meeldima hakanud ja soovitan seda kõigile! Ptui.. tegelt ei soovita ka.. neil niigi palju probleeme immigrantidega.. aga ära tasub kaeda/kogeda

Mõtelda on vaja. aegajalt.. enda ja maailma üle. Mitte, et seeläbi asjad kristallselgeks saaksid ja et seeläbi tõeni jõuaksid - aga sisemise rahuni või vähemalt poolel teel selleni olen küll. See ongi keskkonna vahetusega kaasas käiv suurim võit ja võlu ja valu. Tunnen ennast värskelt - täis teotahet ja indu.. kuid ka tõdemust, et asjade nimel, mis ei ole pingutamist väärt ei ole ka mõttet pingutada.. põhimõtteid juurde pole tekkinud ja ära pole kadunud.. ja mõtted ongi pidevas muutumises.. Kuid pea pole pulki täis! Jah.. ja kõik on võimalik (st kõik ei ole.. aga kes teab see teab.. Kiwi! :)

... ning Tallinnas võttis mind vastu Londonish - ilma nagu polegi! Tere Eestimaa!