teel tippu.. varsti lohelEile sai tehtud esimene lohekursus. Loheõpetaja on meil Milo, odavaim ingliskeeles tunde andev kohalik. Kuigi mehel on taskus elektroonikainseneri diplom, otsustas end kaks aastat tagasi pühendada lohesurfile. Nüüd ongi mehe eluks tuule ootamine.. raha teenib kursuste andmisega. Kahe aastaga on ta omandanud aga piisava oskuse, et eelmisel nädalavahetusel käis ta ühe kohaliku surfi ajakirja jaoks Kanaaridel fotosessioonil. Pole viga - mees naudib oma elu. Mõne aasta pärast ehk pöördub oma eriala juurde tagasi - selline tundus olevat ta visioon.
Meie (minu, Kristiina ja Jukka) kursus algas pooletunnise jutlusega surfiohutusest ja tuultest.. ning edasi venis väikese lohe lennutamisega. Et olime tiba suurema lohega kohalikus rannas erinevate tuultega lennutanud, siis algus väga huvitav just polnud - tuul oli ka paraku nõrga võitu, 10 sõlme ümber. Kui aga tunnipärast vöö ümber panime ja 9-se lohe õhku tõmbasime, läks ka kursus huvitavamaks. Pärast nelja tundi lõõskava päikese käes lohelennutamist oli kurgus täielik kuivus ja liiva maitse. Vett meist keegi muidugi kaasa ei võtnud ja päikesekreem jäi mul ka suure õhinaga koju. Kui lohed pakitud sõitsime lähedalasuvasse baari ja jõime elu parimad õlled..
Edasi veeres päev õhtupoole Jukka korterinaabri Patricku sünnipäevalauas. Kokku oli keeratud meetrisele pannile üks vägev paella, mis pika päeva lõpetusena tõesti asjakohane tundus... Kuid tuulest, päikesest ja lohest äravaevatud mina ei suutnud pikalt pidutseda ning varsti vajusingi diivaniäärele magusasse unne...
... et peo lõpus vaikselt koju magama minna ;)
oli tore päev..
.. tänasel polnud ka väga viga. Presenteerisime oma videoprojekti ja see ei jõudnud vist kellelegi kohale. Oscar jäi riiulile magama.
Meie (minu, Kristiina ja Jukka) kursus algas pooletunnise jutlusega surfiohutusest ja tuultest.. ning edasi venis väikese lohe lennutamisega. Et olime tiba suurema lohega kohalikus rannas erinevate tuultega lennutanud, siis algus väga huvitav just polnud - tuul oli ka paraku nõrga võitu, 10 sõlme ümber. Kui aga tunnipärast vöö ümber panime ja 9-se lohe õhku tõmbasime, läks ka kursus huvitavamaks. Pärast nelja tundi lõõskava päikese käes lohelennutamist oli kurgus täielik kuivus ja liiva maitse. Vett meist keegi muidugi kaasa ei võtnud ja päikesekreem jäi mul ka suure õhinaga koju. Kui lohed pakitud sõitsime lähedalasuvasse baari ja jõime elu parimad õlled..
Edasi veeres päev õhtupoole Jukka korterinaabri Patricku sünnipäevalauas. Kokku oli keeratud meetrisele pannile üks vägev paella, mis pika päeva lõpetusena tõesti asjakohane tundus... Kuid tuulest, päikesest ja lohest äravaevatud mina ei suutnud pikalt pidutseda ning varsti vajusingi diivaniäärele magusasse unne...
... et peo lõpus vaikselt koju magama minna ;)
oli tore päev..
.. tänasel polnud ka väga viga. Presenteerisime oma videoprojekti ja see ei jõudnud vist kellelegi kohale. Oscar jäi riiulile magama.
